15 aastat infohalduse alaseid kogemusi ja 20 aastat kogemusi IT valdkonnas annavad võimaluse omandatut nüüd teistega jagada, et aidata tõhustada infohaldust ning säästa inim- ja finantsressursse.
Infohaldusega ja sellega seotud tarkvaradega olen tegelnud peaaegu pidevalt alates 2000. aastast, mil alustasin IT spetsialistina tööd Rahvusarhiivis. Kõigepealt tegelesin arhiivis hoitavaid arhivaale kirjeldava infosüsteemi AIS juurutamisega. Seejärel tuli leida lahendus, kuidas hallata miljoneid faile, mis sisaldavad skaneeritud kaadreid Eesti kirikuraamatutest, ja need avalikult kättesaadavaks teha: leitud lahendusest kujunes välja Saaga keskkond. Nende 7 aasta sisse, mil töötasin Rahvusarhiivis, sealhulgas IT osakonna juhina, jäid digitaalarhiivi üldise arhitektuuri väljatöötamine, digitaalarhiivinduse normatiivdokumentide koostamine, esimese riikliku andmebaasi arhiveerimine, väga paljude Ajalooarhiivi andmebaaside ajakohastamine ja uute loomine, Filmiarhiivi infosüsteemi FIS loomine. Et arhiivindusteadmisi enda jaoks süstematiseerida, sooritasin 2006. aastal arhivaari kutseeksami ja sain (arvatavasti esimese TÜ reaalaine lõpetajana) arhivaari kutsetunnistuse.
Siis liikusin edasi IT-firmasse, tollal 40 riigis tegutsenud suurde hargmaisesse kontserni Logica (nüüd CGI), kus soovisin omandada uusi teadmisi ja spetsialiseeruda analüütikuks, kes paneb alguse tarkvara arendamise protsessile, selgitab tellija juures välja funktsionaalsed nõuded tulevasele tarkvarale ja kujundab arhitekti jaoks visiooni uuest tarkvaralahendusest. Kuid üsna pea tuli tegelda hoopis valmis tarkvaratoodete võrdlusanalüüsi ja juurutamisega. Selleks oli vaja uusi teadmisi, mida sain päris kaua omandada kogenud konsultantide kõrval, kes olid tulnud Eestisse projektitööle paljudest eri maadest. Olen jõudnud arusaamisele, et nn karbitarkvara toodete juurutamine nõuab tavapärastest natuke teistsuguseid teadmisi ja oskusi, mida on Eestis (kus seni on üritatud peaaegu kõike ise nullist luua) paraku vähe; seetõttu ebaõnnestub tarkvara juurutamine siin sageli, eriti infohalduse valdkonnas.
Seejärel jõudsin tagasi infohalduse, nimelt tarkvaratootja Oracle sisuhaldustarkvara ECM Suite juurutamise juurde.
Logicas kuulusin kaks aastat organisatsiooni sisuhalduse (Enterprise Content Management ehk ECM) juhtrühma, mis koordineeris kogu kontsernis ECM-valdkonna küsimusi. Kontsernis töötas üle 1200 ECM-konsultandi. Logica oli partner kõikidele suurematele ECM-tarkvara tootjatele, keskendudes ECM-toodete juurutamisele just suurtes ettevõtetes. Nii näiteks osalesid Eesti ECM-valdkonna spetsialistid toote juurutamisel Šotimaal; olen ise aidanud Portugali kolleegidel koostada arhiveerimislahenduse pakkumust tuuleenergiaga tegelevale hargmaisele firmale, samuti vahendanud Logica poolt NATO-le loodud infohalduslahendust Balti Kaitsekolledžile.
Pean neid viit aastat Logicas samaväärseteks viie aasta füüsikaõpingutega Tartu Ülikoolis. Rahvusvaheline koostöö, võimalus töötada koos väga kogenud konsultantidega teistest riikidest, väärtuslikud teadmised konsultandi ülesannete ja töö kohta - seda kõike oli mul võimalik seal õppida ja kogeda.
Et end infohalduse alal veel täiustada ja oma konsultandioskused proovile panna, käisin 2012. aastal Logica abiga ülemaailmse vana ja väärika infohaldurite organisatsiooni AIIM (Association for Information and Image Management) koolitusel ECM Master Course. Koolituse järel sooritasin kõigepealt AIIM-i ECM-spetsialisti (AIIM ECM Specialist) eksami. Seejärel koostasin juhtumiuuringu (case study), mille põhjal kolm eksperti eri riikidest otsustasid, kas esitatud töö väärib AIIM-i ECM-eksperdi (AIIM ECM Master) sertifikaati. Praegu on mul kaks AIIM-i sertifikaati:
Selleks et saadud teadmisi praktiliste kogemustega kinnitada, võtsin vastu väljakutse: juurutada projektijuhina Eesti Energia kontsernis toode Oracle ECM Suite (nüüd Oracle WebCenter Content). Seda oli üritatud juurutada juba kaks aastat, kuid projekt oli omadega üsnagi tupikusse jõudnud. Sellal kui Eesti Energias töötasin, juurutasime selle toote 1,5 aastaga kogu kontsernis (32 üksust) kõikide asjaajamisdokumentide ja osalt ka tehniliste jm projektidokumentide halduse jaoks ning integreerisime selle paljude teiste Eesti Energia infosüsteemidega.
Aastal 2014 tehtud versiooniuuendus oli Oracle'i tehniliste muudatuste tõttu päris mahukas ettevõtmine, sest tootele oli loodud mitmeid lisaarendusi (nt ID-kaardiga allkirjastamine ja dokumendi registreerimisnumbri viitekoodi genereerimine) ning nendele vastavad süsteemi osad tuli samuti ümber teha.
Nüüd on tulnud aeg omandatud teadmisi ja kogemusi teistega jagada!